Enamasti räägitakse Eestis ja mujal ikka samadest asjadest. Nii nagu Eestis oli detsembris sõnakorje, tehti seda ka Belgias. Flaami aasta sõnaks valiti ülekaalukalt kaisukontakt (flaami keeles knuffelcontact). Teiseks ja kolmandaks jäid kovididioot (covididiot) ja köhahäbi (hoestschaamte).
Kaisukontaktist hakkasid inimesed rääkima sügisel, kui algas järjekordne sulgemine. Belgias on reegel, et üks pere võib külla kutsuda ühe inimese, kellega võib olla lähikontaktis 1,5 meetrist distantsi hoidmata. See reegel on kõigile sama, ei ole vahet, kas peres on kaks või seitse inimest.
Tuttav abielupaar, kellel on neli last ja 13 lapselast tohib endale külla kutsuda vaid ühe nendest 17st. Seesama abielupaar ei külasta oma lapsi, et lapselapsed saaksid vanavanemate asemel ühe oma sõbra külla kutsuda.
Üksi elavad inimesed võivad endale külla kutsuda kaks inimest, kuid mitte samal ajal. See nõue tekitas tohutut kõneainet ja inimesed ristisid selle lähikontaktse inimese kaisukontaktiks, ehkki otseselt kaissu neid enamasti ei võeta.
Kovididioot ja köhahäbi jäid populaarsuselt kaisukontaktist kaugele maha, ehkki nähtused iseenesest on elulised ja arusaadavad. Inimesed ei mäletagi enam kuidas teine inimene köhib. Kõik kardavad köhida, nii noored kui vanad.
Minu mõtteid kaisukontaktidest, reisimisega kaasnevatest komplikatsioonidest ja koroonareeglite võrdlusest erinevates riikidest saab lugeda 19.01.2021 Eesti Päevalehest:
ANU SIEBERK 