Koroonakriisist tingitud suremusse suhtutakse väga suure murega ja tundub, et mure on suurem just nendes riikides, kus liigusuremus on väiksem.
Ehk on see üldistus ülekohtune, kuid näib, et riikides, kus liigsuremus on suur, võetakse seda lihtsalt kui koroonakriisist tingitud paratamatust. Seal, kus koroonakriisiga on suhteliselt hästi hakkama saadud, analüüsitakse põhjalikult, miks ikka on ohvrite arv nende meelest liiga suur. Paigus, kus ohvreid on tõepoolest tohutult, pole kombeks ohvritest rääkida. Pigem eelistatakse rääkida edusammudest. Sellest, kuidas kriisiga on hästi hakkama saadud.
Teisipäeval suri Eestis koroonasse seitseteist inimest. Masendav. Samal päeval leidis Euroopa Parlament vähivastast võitlust kavandades, et COVID-19 on põhjustanud ja põhjustab endiselt vähi sõeluuringute, ravi ja järelraviteenuste tõsiseid häireid. Need aga omakorda mõjutavad vähipatsiente, perekondi ja tervishoiutöötajaid.
Kuidas see meiega ikka nii juhtus, et meil oli kolm tuhat matust rohkem? Miks on juhtunud nii, et Taanis on koroonakriisi aegne liigsuremus kaksteist korda väiksem kui Eestis? Miks on nii, et riikides, kus koroonakriisiga on suhteliselt hästi hakkama saadud, analüüsitakse kriisis langetatud otsuseid märksa kriitilisemalt kui riikides, kus liigsuremus on suur?
Belgias on Ühendkuningriigi kavatsus kaotada koroonapiirangud kõneteemaks. Ja just see tahk, et peaminister Boris Johnson on ise nende piirangute rikkumise süüdistuse laviini all. Pandeemia lõpu kuulutamise eesmärk polevat mitte rahva tervis, vaid poliitilise skandaali summutamine.
Mingid meelsuse muutused piirangute osas on tunnetatavad. Üha enam kirjutatakse piirangute negatiivsetest tagajärgedest. Piirangud on mõjunud laastavalt paljude inimeste vaimsele tervisele. Ajalehe El Mundo andmetel ületas Hispaanias kuni viiekümneaastaste inimeste enesetappude arv koroonasurmade arvu (vt graafik).
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles, et kavatseb viiele miljonile vaktsineerimata elanikule hakata pinda käima ja alates 15. jaanuarist ei saa nad enam restoranis käia. Teatrisse ega kinno neil ka enam asja pole.Miks on Macron ikkagi nii kiuslik vaktsineerimata inimeste suhtes?
Tundub, et asjad on ju niigi hästi. Liigsuremus Prantsusmaal on suhteliselt tagasihoidlik, aga see on olemas. Ja see ongi probleem. Prantsusmaa presidendi jaoks on oluline kaitsta iga inimelu.
Kõikjal maailmas võtavad haiglate voodikohad ja raviraha eelkõige vaktsineerimata inimesed. Üks hiljutine uuring ütleb, et Ameerika Ühendriikides oleks olnud 85% COVID-19 patsientide hospitaliseerimistest välditavad, eelkõige inimesi vaktsineerides. Meediaväljaanne Politico kirjutab, et Ühendkuningriigis igast kümnest raskest COVID-19 patsiendist üheksa olid vaktsineerimata. Erinevates riikides haiglate voodikohtade täitmine ja raviraha kulutamine vaktsineerimata inimeste poolt võtab 80-90% kogu ressursist.
Võib ju lõpmatuseni rääkida sellest, kuidas haigust kannavad edasi vaktsineerimata ja vaktsineeritud ja haigust põevad nii need kui nood, aga miski ei väära seda, et vaktsineerimata patsiendid kulutavad ära raviressursi ja seetõttu ei pääse teiste haigustega inimesed õigel ajal ravile.
Nagu Belgias, oli ka Eestis vaktsineerimise algus raske, kuid õige pea tõusis Eesti vaktsineerimiselt Euroopas kuuks ajaks kolmandale kohale. Ja siis algas langus, praeguseks oleme jõudnud langeda kahekümnendale kohale.
Euroopa Liidu ühishankega on Eesti saanud vaktsiine Belgiaga täpselt samas proportsioonis. Kaugelt vaadates tundub, et vastupidiselt Belgiale ei ole siiani Eestis olnud head vaktsineerimiskava ja ammugi mitte selgete sõnumitega kommunikatsioonikava.
The weather in Belgium is finally improving. On Sunday it was 26 degrees. To celebrate that, I went to play tennis for the first time since October. I haven´t played for so long because the courts were closed due to the pandemic. Only outdoor activities were allowed, but it was not possible to play outdoors in the winter.
Actually, I wasn´t even playing during the weekend but coaching. I have been involved in many different aspects of the game over the years. I have been a competition kid, coach, worked in HEAD marketing and also co-founded a tennis start-up. Sometimes during summer holidays I also organise tennis camps. But this summer I have decided not to do it. Instead, I want to play.
After the coaching session, I was playing with a coach next court just for fun. It was quite hard after so long. 😀
A tennis rally revolves around a couple of things. Firstly, with every shot a player repeats a circle of sensing (where the opponent might hit the ball) – decision – action – feedback – back to sensing.
All of this is happening in five possible situations during the rally.
Serve
Return
Baseline game
Moving to the net
Hitting against an opponent who is on the net
In a nutshell, a player has five tactics to focus on.
Stability – for a beginner, it can mean hitting the ball to the court three times in a row. Stability for an advanced player can mean hitting cross court three times in a row.
Moving the opponent
Recovery and positioning
Using your strengths
Using opponents weaknesses
And to finish, a tennis ball movement has five characteristics:
Depth
Height
Spin
Direction
Speed
It is up to the coach to know all this stuff and guide players without confusing them with too many details. A pleasure of being a player is that there is no time to think about the above. During the game, one should focus on the moment and just keep the eyes on the ball. That is very difficult in the beginning because tennis is so technical and it is hard not to think when you are learning. But trusting the process and your own body takes you to a new level. Then it becomes all about the feel and the rhythm. And it is a lot of fun. 🙂
Brüsselis tegid artistid aprillinalja – kutsusid rahvast 1. aprilliks Bois de la Cambre metsaparki kontserdile. Lubasid, et kuulsad DJ-d tulevad kohale. Politsei ütles küll juba varakult, et tegemist on naljaga ja mingit kontserti ei tule. Ja üleüldse, korraga võib koguneda vaid neli inimest.
Sellegipoolest kogunes 1. aprillil üle kahe tuhande noore. Politsei oli kohal suurte jõududega. Lendas helikopter ja hõljusid droonid. Noored lasid käiku õllepudelid ja kivid, politsei vastas pisargaasi ja veekahuriga, rakendust sai ka ratsapolitsei.
Photo credit: rte.ie
Rongireiv
Kokkupõrke järgsel hommikul vedeles kõikjal pudeleid, purke ja pitsakarpe, sekka ka verega määrdunud rõivaesemeid. Ühe õhtuga asi muidugi ei piirdunud. Kiirabi sireenid huilgasid ka järgmisel päeval. Mõned noored avastasid enda jaoks rongid. Vagunites pandi püsti tõeline reiv.
Kolmekümne kilomeetrisel teekonnal Leuvenist Brüsselisse jõuti kõvasti pidutseda. Kuna Belgia reeglite järgi tohib reisijate hajutamiseks istuda praegusel ajal rongis vaid aknapoolsetel kohtadel, siis tegi rong sõidugraafiku välise peatuse enne Brüsselit, kus pidulisi ootasid politseinikud. Sarnaseid lugusid on ilmunud ka Genti suunduvate reiside kohta. Muuhulgas jõudsid sealsed pidulised lühikese sõidu ajal ka nugadega istmed lõhkuda.
Noored ütlevad, et nad ei taha politseile tüli teha. Nad tahavad lihtsalt näidata, et ka neil on elu ja et nad tahavad seda nautida. Nad ütlevad, et nad on depressioonis, nad on piirangutest väsinud.
Koroonakriisi alguses põgenesid Euroopa koroonapealinnast Brüsselist eestlased koju varjule. Viimasel ajal on aga võimalik täheldada vastupidist. Nii mõnedki eestlased on hakanud Eestist Brüsselisse varjule tulema.
Paar nädalat tagasi oli Belgias tõeline soojalaine. 20 soojakraadi täitis Cinquantennaire pargi piknikupidajate hordidega. Seda, et vabas õhus võiks piknikupidamine endiselt keelatud olla, aru ei saanud. Inimesed sõid, jõid ja pidasid suure rahvapeo.
Minu kodupark Parc du Cinquantenaire
Eesti on koroonaviirusega võitluses järjepidev. Tanel Kiik on endiselt sotsiaalminister, Üllar Lanno endiselt terviseameti juht, teadusnõukoda on sama. Ja ikka otsitakse praeguse olukorra tekkimise süüdlast ainsast, kes on uus – Kaja Kallasest.
If there is an e-Estonia´s success story then it´s also based on single digital identities guaranteed by the government.
In Estonia, our digital identities are based on smart ID cards. We got our smart ID cards already in the year 2002. It was mandatory to have a smart ID card in Estonia. You can have your travel passport or not, but you have to have your smart ID card. But in the very beginning, we didn´t have so many possibilities to use our smart ID cards in a very smart way. It was good to use smart ID card to identify yourself on the border when travelling to Finland. It was also comfortable to use smart ID card to open envelopes.
When we got our smart ID cards, then we already had so-called X-road system or unified data exchange platform in Estonia, which allowed to cross-use information through different databases.
But nevertheless, it took six years for Estonia to collect our first one million digital signatures. In the year 2007, we implemented so-called once-only principle on the level of the government. It means state has right to ask for the same information only once. Second time is prohibited. State has to remember and with my permission to use this information once again. And this implementation of once-only principle gave real boost for usage of digital identities in Estonia. Very soon Estonians started to sign digitally 1,3 million times per week. And our population in Estonia is just 1,3 million inhabitants. Now, people in Estonia are using digital identities everywhere – to submit your personal income tax declaration, to change your driving license, to sign agreements and even to get results of your COVID-19 test.
We have even e-elections in Estonia. In fact, during our municipal elections in the year 2005 only 10 000 people voted electronically via the internet. But last time during our parliamentary elections, we collected even 44% of votes electronically.
Many-many years ago, we figured out that just thanks to digital signatures we were able to save one working week in a year, which is equal to 2% of GDP, which is also equal to our defense expenditures. So we can say that in Estonia those investments for our defense are coming from digital signatures.
“In Estonia, we saved expenditures with the help of digitalsignatures and eID. We need to simplify the cross-border access of information, our eIDAS. All Member States need user-friendly identification systems”
We have many really good digital solutions in all the EU member states. And we have also the e-IDAS regulation, which allows mutual recognition of different digital identities. But nevertheless, it´s difficult to get cross-border access to those excellent digital services. Well, there is a really good example, which is the mutual recognition of e-prescriptions between Finland and Estonia. But I´m not able to provide too many that kind of good examples.
When using Single Sign On Services in Europe, we are mainly using Google, Facebook or Apple to get access to those services. Even our remote voting system in the Parliament is not based on single digital identities guaranteed by the government.
I will be really happy when we will be able to get cross-border access to all kinds of digital services provided in different EU member states. That´s why all the member states have to have user-friendly digital identification systems and that´s why we also have to improve our e-IDAS system.
Seeing real snow in Brussels is not common. Every year we have some sort of a hail-like thing, but obviously not comparable with the winter in the North. I like snow, it gives winter greyness a very different vibe.
Today was one of those days that we had a semi-decent snow in Brussels. And as it happened, I worked from home.❄️👏👏
Regardless the amazingness, I still prefer working from the office. Half of my team has had coronavirus already. They are full of antibodies. Unfortunately, we are not allowed to work from the office together. Only one assistant per MEP can be in the building. The Parliament came up with a system that if one assistant validates the badge, other ones badge does not work until the first one is out. I find it quite efficient to have bilateral meetings with lobbyists virtually. But meetings with bigger groups need a physical presence. Also, it is so much more efficient to work together as a team rather than going back and forth in the virtual world.
I hope soon we can have a little bit of our freedom back & I can see my entire team. Hasn’t happened for a really long time.
Neljapäeva hommikul oma tavapärasel teel tööle kohtasin tavapäratult palju politseinikke. Mõnd politseinikku või ka sõdurite patrulli on pargis ikka nähtud, kuid nüüd kohtasin koguni kahte automaatrelvadega varustatud neljaliikmelist politseipatrulli. Ristteel seisis politseibuss, mille ümber askeldasid politseinikud.
Võib-olla oli mundrimehi palju sellepärast, et neil päevil algas kohtuprotsess terroristide üle, võib-olla püüti ohtlikku kurjategijat, aga võib-olla taheti ka rahvast rahustada. Üks hiljutine vägistamiskatse Cinquantenaire pargi lähistel vallandas rahva meelepaha – lühikese ajaga nõudis üle kümne tuhande inimese turvameetmete tugevdamist pargis. Imelik, kui varem tekitas hambuni relvastatud mundrimehe kohtamine tänaval ebamugavust, siis praegu tekitab nende kohalolek teatud ärevusega segatud turvatunnet.
Turvatunnet on inimestel vägagi vaja. Mitmel ööl märatseti ja rüüstati poode naaberriigis Hollandis. Miks? Hollandis on valimised tulemas. Rahvas räägib, et peaminister vaadanud avaliku arvamuse uuringuid ning näinud, et rangemate koroonameetmete pooldajaid on hulga rohkem kui nende vastaseid. Nii otsustatudki kehtestada Hollandis esimest korda pärast Teist maailmasõda komandanditund.
ANU SIEBERK 