This week, we had a plenary session in the Parliament. Amongst other topics, there was also a report on the artificial intelligence.

AI is a hot topic.It is closely followed by leaders from a variety of fields. Politicians focus on regulations and (hard) laws, industry is looking to innovate, researchers present the endless possibilities and also threats that can come with the use of AI.

About a year ago, European Commission introduced the White Paper on Artificial Intelligence (https://ec.europa.eu/info/files/white-paper-artificial-intelligence-european-approach-excellence-and-trust_en). The Commission recognises the huge potential AI has and stresses the importance of an approach that is human-centric, ethical, sustainable and respects fundamental rights and values. Our political group, Renew Europe, created a position paper on AI, where we stress similarly that Europe’s AI approach should proactively influence AI development worldwide, in line with our European values (https://reneweuropegroup.eu/en/news/1427-renew-europe-position-paper-on-artificial-intelligence/).

Now, back to the plenary session. In the AI report, one of the amendments talk about a moratorium on the use of facial recognition systems in public spaces. There should surely be assessments and evaluations on such an innovative new system. But to ban facial recognition for years until we make some standards and at the same time want to call ourselves norm-setters in the world, who will wait for us? It is very easy to kill innovation when we overregulate rapidly developing areas.

Europe should take a holistic approach in AI. The regulation should focus on the sensitive areas and not (over)regulate other areas. Access to data is a core of artificial intelligence. Industrial data is vital for Europe’s start-ups and SMEs. I hope the regulators focus on the importance of data and funding when it comes to AI.

Enamasti räägitakse Eestis ja mujal ikka samadest asjadest. Nii nagu Eestis oli detsembris sõnakorje, tehti seda ka Belgias. Flaami aasta sõnaks valiti ülekaalukalt kaisukontakt (flaami keeles knuffelcontact). Teiseks ja kolmandaks jäid kovididioot (covididiot) ja köhahäbi (hoestschaamte).

Kaisukontaktist hakkasid inimesed rääkima sügisel, kui algas järjekordne sulgemine. Belgias on reegel, et üks pere võib külla kutsuda ühe inimese, kellega võib olla lähikontaktis 1,5 meetrist distantsi hoidmata. See reegel on kõigile sama, ei ole vahet, kas peres on kaks või seitse inimest.

Tuttav abielupaar, kellel on neli last ja 13 lapselast tohib endale külla kutsuda vaid ühe nendest 17st. Seesama abielupaar ei külasta oma lapsi, et lapselapsed saaksid vanavanemate asemel ühe oma sõbra külla kutsuda.

Üksi elavad inimesed võivad endale külla kutsuda kaks inimest, kuid mitte samal ajal. See nõue tekitas tohutut kõneainet ja inimesed ristisid selle lähikontaktse inimese kaisukontaktiks, ehkki otseselt kaissu neid enamasti ei võeta.

Kovididioot ja köhahäbi jäid populaarsuselt kaisukontaktist kaugele maha, ehkki nähtused iseenesest on elulised ja arusaadavad. Inimesed ei mäletagi enam kuidas teine inimene köhib. Kõik kardavad köhida, nii noored kui vanad.

Minu mõtteid kaisukontaktidest, reisimisega kaasnevatest komplikatsioonidest ja koroonareeglite võrdlusest erinevates riikidest saab lugeda 19.01.2021 Eesti Päevalehest:

https://epl.delfi.ee/artikkel/92298817/anu-sieberk-eesti-on-euroopas-ainus-riik-kus-inimeste-suguelu-kusimus-on-pandeemiast-tahtsam.

Äärmuslikele piirangutele vaatamata on Brüsselis koroonanäitaja 100 000 elaniku kohta üle 300. Õnneks olen mina siiani viirusest pääsenud vaid kerge ehmatusega. Minu sõpruskonna on viirus aga kätte saanud.

Belgia koroonauudised on igapäevaselt aina mustemad. Vaatamata äärmuslikele piirangutele viirus Brüsselis vohab. Koroonaviirust ei näi maskikandmise kohustus ja suvel Antverpenis kehtestatud öine liikumispiirang üldse huvitavat, käskudele ta ei kuuletu.

Belgia reeglite järgi võib üks pere endale kõigi liikmete peale kokku külla kutsuda viis inimest ja need viis inimest peavad alati samad olema. Seega, valida tuleb hoolega ja kiiresti, et ikka parimad endale krabada. Minu sõpradest paar kutsuski endale sündsalt viis inimest külla. Kolm päeva hiljem jäid seitsmest inimesest viis haigeks ja koroonatest näitas positiivset tulemust.

Neist ja teistest pandeemiaaegsete reeglite mõttekusest saab lugeda 30.09.2020 Eesti Päevaelehest: https://epl.delfi.ee/artikkel/91207841/eestlased-belgia-koroonakoldes-vaiksest-varbast-juuste-otsteni-koik-kohad-valutasid-viiendal-paeval-kadus-suhkrul-ja-pipral-maitse?

Mina kohustusliku maskiga vihmases ja inimtühjas Cinquantenaire pargis Brüsselis

Belgia on alates koroonaviiruse puhangust olnud kurbade statistikaandmete absoluutses tipus. Hetkel on Belgia nakatunute arvu poolest Euroopas seitsmendal kohal. Kogu maailmas on Belgia aga kolmas riik suremuse poolest 100 000 elaniku kohta.

Olukord on kriitiline. Olime terve kevade isolatsioonis, ühiskond pandi lukku. Ja endiselt on numbrid laes. Miks ei suuda üks jõukas riik kriisiga toime tulla? Proovin seda enda kogemuse põhjal lahti mõtestada.

Minu kogemusest saab lugeda 21.09.2020 Eesti Päevalehes: https://epl.delfi.ee/artikkel/91100683/eestlanna-kogemus-belgias-on-olukord-kriitiline-aga-riik-ei-saa-koroonatestimisega-hakkama?